• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 11.02.16, 16:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kokkuhoidu ei saavutata joonlauaga

Äripäeva toimetuse meelest meenutab ministri praegune plaan bürokraatia ümberjagamist, mis otsib senistele asutustele asendustegevust. Ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) soovitab sündmustest mitte ette rutata ja mitte teha järeldusi enne, kui otsused on langetatud.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir
  • Ettevõtlusminister Liisa Oviir Foto: Raul Mee
Miks ei ole Arengufond kinni? Arengufondi on ellu kutsunud riigikogu ja ainult riigikogu saab fondi tegevuse lõpetada. Ettevõtlusministrina olen otsustanud fondist eraldada minu käskkirja alusel sinna viidud ülesanded – lepingulised seiretegevused ja Start-Up Estonia. Eks nende muudatuste jõustumisel muutub ka fondi tuleviku üle otsustamine riigikogule lihtsamaks.
Minister peaks otsustama kindla käega ning seadma numbrilise sihina eesmärgiks ametnike vähendamisel, kirjutab ÄP. Avalikus sektoris seati mullu koondamise sihtarvud järgnevateks aastateks. Mullu näiteks koondati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast ligi 10% inimesi ja koondamised jätkuvad ka järgnevatel aastatel. Üks asi on aga lihtsalt inimeste arvu koomale tõmmata ja seada eesmärgiks konkreetne protsent. Teine asi on aga eri organisatsioonide funktsioonide ühildamine, dubleerimise vähendamine ning läbi selle kokkuhoiu saavutamine nii riigi kui ka ettevõtja jaoks. Neid kaht viimast ei ole joonlauameetodiga võimalik saavutada.  
Eesti ei vaja ettevõtlusagentuuri, väidab ÄP.  Seda kas on või ei ole, võib eraldi arutada. Praegu ei ole ju küsimus organisatsiooni nimes, vaid asjaolus, et ettevõtlust toetavad meetmed on mitme asutuse peal laiali ja need tuleks koondada kokku ühte kohta. Saavutades nii kokkuhoiu riigile ja ajavõidu ettevõtjale. Kuna riigi tegevused ettevõtluse toetamisel on killustunud, puudub meil endil tervikvaade nii strateegilise planeerimise kui ka konkreetsete teenuste pakkumise tasandil. Selge on see, et pea 15 aastat tagasi loodud ettevõtlust toetav süsteem erinevate ministeeriumide alla kuuluvate asutuste näol on tohutu, aeglane ja bürokraatlik. Rääkimata sellest, et asutuste vahel toimuks meetmete koordineerimine. Palju on dubleerivad tegevusi ning omavahel konkureerimist. Eri asutuste armee on riigile ka väga kulukas ja sööb ära riigi raha, mida võiks hoopis erinevateks ettevõtlustoetuse meetmeteks kasutada.
Samm edasi oleks seni ebavajalike tugistruktuuride kaotamine, ettevõtjatele mõeldud koolituste ja nõustamisega saaks tegeleda erasektor, kirjutab ÄP. Kindlasti on erasektoris tugevaid ettevõtteid, kes suudavad pakkuda turul hea hinnaga oma tooteid. Ja mitte miski ei takista seda ka tegemast. Ka praegu ostab EAS ettevõtjatele pakutavaid koolitusi eraturu parimatelt spetsialistidelt, olles nn teenuse vahendajaks ja andes sellega võimaluse tulla koolitusele ka neil ettevõtjatel, kel ehk pole see finantsiliselt võimalik.
Oluline on kaasata uute muutuste loomisse ettevõtjad ja nende soovitusi tuleb tõsiselt töösse võtta, ütleb ÄP. Ettevõtjad on esimesest päevast peale olnud kaasatud, nende soovitusi on võetud siiani ja võetakse ka edaspidi tõsiselt. Mina olen selle protsessi algatanud ettevõtjatelt saadud indikatsioonidest ajendatult. Protsessi on kaasatud olnud üle 40 ettevõtjaid koondava katusorganisatsiooni. Nii nagu oleme kaasanud kõikvõimalikud katusorganisatsioonid tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamisse, oleme kaasanud ettevõtjad ka tugisüsteemi arendusse. Tuginedes just ettevõtjate ettepanekutele ja tõstatatud murekohtadele, oleme alustanud praeguse killustatud süsteemi analüüsi ning pakkunud välja võimalikke lahendusi. Kui sügisel oli ettevõtjate huvi tugistruktuuride muutmise vastu leige, saime kokku 30 organisatsioonilt ettepanekud, siis sel nädalal toimunud koosolekul oli kohal juba üle 40 katusorganisatsiooni esindaja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele